Kasside stress

Isegi kõige rahulikumad kassid võivad teatud olukordades tunda stressi, närvilisust või hirmu.

See võib põhjustada mitmesuguseid probleeme, sealhulgas suutmatust läbi viia veterinaarkontrolli või hooldust. Raske või pikaajaline stress võib mõjutada elukvaliteeti. Kasside stress võib isegi kaasa aidata füüsilistele haigustele.

Allpool käsitleme levinud olukordi, kus kasside rahustid võivad abiks olla ning kuidas neid ohutult ja tõhusalt kasutada.

Mõnes lühiajalises olukorras – näiteks veterinaarvisiidi või valju ilutulestiku ajal – on oodata mõistlikku ärevust. Kuid kui kasside stress on tõsine, võivad nad proovida olukorrast põgeneda ja paanikas eksida või vigastada. Või võivad nad inimest hammustada, kriimustada või vigastada.

Ärevust vähendavad ravimid võivad aidata vältida mõlemat stsenaariumi. Samuti võivad nad hoida kassi õnnelikumana, muutes potentsiaalselt stressirohke olukorra kassi jaoks palju mugavamaks.

Samuti on mõned lemmikloomad, kes võitlevad pikaajalise ärevusega. Näiteks võib-olla pole vanem kass uue majakaaslase kassipoja pärast rahul. Või võib kassil olla isiksusetüübi või varasema trauma tõttu üldine ärevus.

Sellesse kroonilise stressi kategooriasse kuuluvad kiisud võivad kasu saada pikaajalistest ravimitest.

See kehtib eriti kasside kohta, kelle stress väljendub füüsilistes sümptomites. Tavaline näide on kassid, kellel on interstitsiaalne põiepõletik, kusepõie põletikuline seisund. Sellele seisundile kalduvatel kassidel võib stress põhjustada ägenemise, mis nõuab veterinaarravi.

Kuidas ma tean, kas mu kass on stressis?

Inimestele tundub kassidega suhtlemine sageli peen. Kuid kui teate, mida otsida, on võimalikku probleemi varases staadiumis lihtsam märgata.

Siin on mõned kasside stressi või hirmu levinumad sümptomid:

Muutes end võimalikult väikeseks.
Kõrvad tahapoole või vastu pead.
Juuksed püsti.
Pupillid (silmade must osa) laienevad.
Ülemäärane niigamine.
Püüab põgeneda või peituda.
Söögiisu kaotus.
Agressiivsuse märgid, nagu urisemine, susisemine, sülitamine või katse kriimustada või hammustada.
Käitumise muutused, näiteks tõre, harvem mängimine või rohkem peitmine.
Urineerimine väljaspool liivakasti.

Mõjutatud kassidel võib esineda vaid 1-2 või mitu sümptomit. Ja kontekst on oluline. Näiteks võivad kassi pupillid mängu ajal ka suuremaks muutuda ja see on täiesti normaalne.

Kuna mõned ülaltoodud sümptomitest võivad viidata ka tõsisele haigusseisundile, on oluline helistada oma loomaarstile või kokku leppida kohtumine enne, kui eeldate, et need sümptomid on stressiga seotud.

Enne rahustava või ärevust vähendava ravimi väljakirjutamist viib loomaarst läbi füüsilise läbivaatuse ja võib-olla ka diagnostilised testid, nagu vereanalüüs. See aitab välistada kassi sümptomite põhjuslikke haigusseisundeid. Samuti aitab see tagada, et kass on rahustamiseks piisavalt terve.